Täna kurtsin mehele telefonis, et laps ajab mu juba praegu halliks.. põhjus lihtne - meie magamisrežiim ei klapi kohe üldse! :) Ja ma ei ole nõus muutma enda režiimi ja minema ka kell 18 magama! Ehkki vahest tundub, et ehk oleks see lihtsam tee..
Üldiselt ei ole Mihklil siiani magamisega probleeme olnud. Üldjuhul läheb u kell 19 õhtul magama, vahest varem, vahest hiljem. Aga hoolimata magamaminekuajast ärkab ikka kell 6! Režiim läks pisut sassi juba haiguse ajal ja nädalavahetusel maal olles, ärkas ta pühapäeval kell 5.30! Kodus oleksin ilmselt veennud teda edasi magama, aga maal tahtis vana-vanaema hirmsasti last hoida ja ei saa ju vanainimesele rõõmu keelata:). Teoreetiliselt oleksin võinud ise edasi magada, aga ega väga und enam ei olnud ka. Olles pühapäeval vara ärganud, läks ta õhtul juba kella 18st ka magama. Tundus loogiline. Ja ega eriti ei muretsenud ka, on ta ju siiani alati ärganud samal ajal, olenemata magaminekuajast. Paraku läks tal seekord kell 4 hommikul uni ära. Õnneks aitas piim uuesti uinuda, et siis kell 6 taas ärgata. Eile õnnestus õhtul kuidagi kella 19ni üleval olla, aga see-eest oli ka öösel 1,5h üleval. Ilmselt oli mure põhjus hammastes, selline rahutu olek ja vigisemine. Väga hullusti õnneks ei nutnud, aga peaaegu kaks tundi (alates 1.45st) olin ärkvel sellegipoolest. Ja oi kuidas ma ei tahtnud kell 6 silmi lahti teha! Natuke vist magasin ka seni kuni ta rahulikult oma voodis jutustas. Kuna hommik ja päev sujus täisa okeilt, oli juba lootust, et ehk saab magamises miski loogilise rütmi. U kell 16 oleks ta pidanud tegema veel väikse uinaku. Tund aega uimerdas voodis ja kuskil viis läbi jäi lõpuks magama, ja tundub, et oleks jäänud ööunne!!! Suurest hirmust öösel kell 3 ärgata, käisin teda u kell 19.30 natuke segamas (loe: ajasin lapse üles). Andsin pisut süüa, mängis, kuid erilist entusiasmi ei olnud ja kell 20.30 läks magama (enne sai piima ka). Eks nüüd paistab, kas minu ülesajamistaktika ka tulu toob või ärkame homme ikka üle mõistuse vara. Samas, peaasi kui ta vähemalt öösel magaks - keset ööd lapse (kaal peaaaegu 9kilo) süles kussutamine on üsna kurnav! Saan aru, et võrreldes emadega, kes on seda pidevalt alates sünnist teinud, on mul isegi hästi läinud (siiani olen ju magada saanud), aga raske on ikkagi. Sellistel öödel kaob igasugne isu teist last saada. Aga õnneks läheb see tunne tavaliselt hommikuks üle :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar