Täna käisime arsti juures korralisel kontrollil: 9,1kg ja 73cm. Arsti käest sain muidugi pisut pähe ka, selle eest, et ei helistanud talle, kui Mihkel terveks sai. Oleksin muidugi võinud helistada, kui oleksin TEADNUD, et peab helistama. Laps oli ju esimest korda haige ja ei ole kogemusi sellise asjaga. Teinekord siis nüüd vähemalt tean.
Oskustest eelmine postitus juba kirjutasin. Aga magamise osas muidugi suutsingi ära sõnuda. Teisipäeva öösel tekkis Mihklil nohu, mis tähendas seda, et ta magada ei saanud. Juba u 22.30 ärkas nutuga, süles sain ta magama, kuid mingi aja pärast ärkas jälle. Üleüldse oli see minu jaoks unetu öö. Niikui ta voodisse panin, ärkas u 10-15 min pärast uuesti üles. Ilmselt oli nohu tõttu nina kinni ja see ei lasknud tal magada. U kell 3.30 andsin alla ja võtsin ta enda kõrvale magama (siiani on ta ikka alati oma voodis maganud). Lootsin, et pead kõrgemal (minu padja peal) hoides, on hingamine parem. Saimegi sedasi u 5.30ni magatud. Vahepeal ma küll ärkasin tema nihelemise peale, kuna kartsin, et suudab ennast voodi vahele nihverdada. Olin eelnevalt radika vastu paksu voodikatte pannud ja hoidsin teda enda teki all, et oleks kohe tunda, kui kaugemale nihverdab. Õnneks sai natukenegi magada. Aga sellistel unetutel öödel mõtlen taas respektiga emade peale, kes iga öö üleval on...
Eile sai Mihkel oma esimese sinika. Kukkus meie voodis ukerdades põsega vastu radikat. Kolks ja kisa väga suur ei olnudki, aga korralik sinikas põse peal küll :)
Täna käisime peale arstil käiku minu kontorist ka läbi. Rahvast oli vähe ja miskit olulist ei juhtunud. Tuleb teinekord uuesti minna, kui rohkem rahvast.
Ja juba homme tuleb Mihkli issi koju - nii tore, nii tore! Laupäeval hakkame issi juubelit pidama, eks paistab, kuidas välja tuleb :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar