Kahjuks/õnneks siiski minu, mitte Mihkli omad (tema pole veel oma esimesi samme teinud). Käisime täna vankriga häästi pikal jalutuskäigul - kodust Raadimõisasse ja kesklinna kaudu koju tagasi, tulemus 14049 sammu :). Kui ma iga päev (või nädalgi:p) suudaks nii korralike tiire teha, on lootust jõuluks (või no suveks:p) saledaks saada :). Väga mõnus ja samas väsitav jalutuskäik oli.
Täna peaks Mihkliga vanni minema. Pole seda juba üle nädala teinud, kuna nohu tõttu ei julgenud ja tuba oli ka liiga külm. Nüüd on nohu läinud ja tuba ka soe, niiet vaja mustus maha pesta. Sellega seoses tuli meelde, et nohu tõttu hakkas Mihkel padjaga magama - et pea kõrgemal ja parem hingata oleks. Nüüd ei ole enam vajadust näinud seda ära võtta (see ka selline õhuke laste padi).
Söömisega seoses - olen juba ammu teatud inimestelt kommentaare saanud, et miks ma lapsele ühte, teist või kolmandat nn suurte inimeste sööki ei anna. Eile jälle. Seetõttu hakkasin mõtlema, et ehk pingutan tema hoidmisega tõesti üle, ehk võiks juba üle 10kuusele anda rohkem erinevaid asju. Siiani on ta pisut ikka saanud - banaani, kurki, keefiri, juustu, porgandit, õuna, leiba - kuid päris oma taldrikust süüa anda pole julgenud. Olen seda meelt, et kuni aastani valin hoolega, mida talle annan. Kirjanduse järgi peaks u aastaselt seedesüsteem olema valmis nn päris toidu söömiseks, sinnani annan talle valdavalt siiski spets laste- või siis isetehtud (maitsestamata) sööke.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar