kolmapäev, 25. august 2010

Esimene palavik

Kui nädala alguses mõtlesin, et sel nädalal võiks rahulikult kodus olla ja mitte eriti miskit suurt ette võtta, siis kahjuks läks see ka täide. Taaskord näide sellest, et oma soovidega tuleb ettevaatlik olla. Nimelt on Mihklit tabanud tema elu esimene tõsisem haigus (millalgi 2kuuselt oli väike nohu). Juba eile päeval vaatasin, et ta on kuidagi virilam ja unisem. Õhtupoole kraadisin ja kraadiklaas näitas 39,3kraadi. Muid haiguse või külmetuse märke polnud. Andsin talle palavikualandajat ja terve õhtu ja öö ta magas. Mitte küll väga rahulikult, aegajalt ärkas nuttes, kuid õnnestus magama tagasi kussutada. Hommikul ärkas u 7.20 ja oli täitsa rõõmus, palavikku polnud ja sõi ilusti. Päeva jooksul on väsinum ja virilam olnud kui tavaliselt, õhtu poole oli palavik 38,2kraadi. Rohtu ei andnud. Sõi ja läks kell 19.30 magama. Eks homme paistab, kuidas öö möödub.
Oi kui raske on palavikus last vaadata:(. Nii abitu tunne tekib. Ja hirm oskamatuse ees - mida teha, kui olukord hullemaks läheb? Kahjuks on just sel nädalal ka mees tööl ja pean üksi hakkama saama. Õnneks on linnas piisavalt sõpru, kellele häda korral helistada.
Lisaks haigusele, tabas meid eile üks ebameeldiv üllatus veel - nimelt pidime enda laenuks saadud vankri tagasi andma. Ja nüüd on küsimus, et mis edasi saab - kas ostame uue või proovime minu venna vanaga hakkama saada? Kas osta kergkäru või korralik vanker? Perspektiivsem oleks osta uus ja korralik, eeldusel, et seda varsti teise lapse jaoks vaja võib minna ;). Samas ei ole see ju veel kindel ja niisama igaksjuhuks osta tundub pisut ennatlik. Eks paistab, vaatame-mõtleme. Olen täna terve päeva veetnud müügikuulutusi lugedes. Kes see ütleks, milline ja mis hinnaga vanker see kõige õigem oleks?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar