8-kuune

Tänaseks on Mihkel 8 kuu ja 3 päeva vanune. Suur mees juba :). Lühidalt ka tema oskustest: istub ilusti sirge seljaga, ajab ennast toe najal püsti ja liigub ka pisut edasi. Muus osas võrreldes eelmise kuuga olulisi muutusi vist toimunud ei ole. Ise ei oska muidugi enam hinnata ka, eks ta teeb iga päev miskit paremini ja teistmoodi kui varem.
Täna on olnud kuidagi tusane päev, eelkõige minu enda jaoks. Kuna eile läks M. jälle nädalaks tööle, siis ilmselt on see minu tujutuse põhjuseks. Juba hommikul läksin ise kiiresti närvi, kui Mihkel peale kella kuuest söömist ei tahtnud kohe uuesti magama jääda. Mängis ja jutustas ja siis umbes tund aega jorises ka, enne kui uuesti magama jäi. Olin nädalavahetusest suhteliselt väsinud ja oleks hirmsasti magada tahtnud. Ise ka imestan, kuidas ma ikka veel nii egoistlik olla saan:(. Õnneks me siiski kella 8-10ni magasime veel ja ärgates oli tuju mõlemal parem. Õues täna ei käinud, kuna endiselt on hirmus palav (üle 30kraadi) ja kuhugi sõita ei olnud tuju. Eelmisel nädalal olime suht palju kodust ära, niiet vahelduseks oli üks lihtsalt kodune päev täitsa mõnus. Oleks võinud selle päevaga muidugi midagi asjalikku peale hakata, nt koristada vms, aga ei olnud tahtmist. Ehk on homme parem päev.
Päris huvitav oleks teada, mis kell Mihkel homme ärkab (siiani on tavapärane kell 6). Nimelt läks ta täna 17.30 magama. Mina arvasin jälle, et teeb uinaku, kuid tema jäi ööunne. Loodetavasti ei lähe tal kell 4 uni ära :).
Tundub, et 8 kuud emadust hakkab lõpuks mõjuma. "Unustasin" ennast eile täitsa ära. Nimelt on minu jaoks mähkmevahetus juba nii tavaline tegevus, et teengi seda vastavalt vajadusele seal, kus Mihkel parajasti olema juhtub. Eile istusime sõbrannadega väljas aias laua taga, sõime lõunat, Mihkel oli vankriga laua kõrval ja jälgis meid. Lõpetasin söömise enne teisi ja kuna Mihklil hakkas uneaeg tulema, tahtsin enne seda mähkme ära vahetada. Ei pidanud vajalikuks last vankrist välja võtta, kuid vankriga eemale oleksin võinud sõita küll:S. Keerasin küll laua poole selja, olles ise laua ja vankri vahel ja tegemist oli vaid pissise mähkmega, kuid avastasin alles poole tegevuse pealt, et minu tegevus teistele nii igapäevane ja vastuvõetav ei pruukinud olla:(. Ehmatasin enda käitumise peale nii ära, et ei osanud/taibanud ka vabandada mitte:(. Loodetavasti õppisin sellest õppetunnist ja enam nii ei tee.